Peenike kiri - kuidas see töötab, mis see on ja mis mitte:
Kuidas mudel töötab See on tunnipõhine stsenaariumikalkulaator. Mudel mängib möödunud aasta iga tunni mõõdetud andmete põhjal uuesti läbi ja küsib: kas Eestis jätkuks elektrit, kui mõni tootmisüksus või ühendus katkeks, tarbimine kasvaks või lisanduks uut tootmist? Kalkulaator näitab loogilisi äärmusi, tegelik turg tasakaalustub alati kuskil vahepeal.
Puudujäägi katmine toimub selles järjekorras:
arvestatakse maha väljalülitatud tootmine või ühenduse kaudu võimalik import ja lisatakse andmekeskuse tarbimine; katkestatud ühenduse kaudu liikunud transiit peatub - seda elektrit ei ole vaja asendada; lisandunud tuule-, päikese- või tuumaenergia katab puudujääki, kui neid sel tunnil on; suurendatakse importi Soomest allesjäänud ühenduste kaudu, kui neil on vaba võimsust - Põhjamaade hüdro- ja tuumaenergia on enamasti odavaim asendus; vähendatakse eksporti: esmalt jääb Eestisse senine transiit, seejärel vähendatakse Eesti enda eksporti; allesjäänud põlevkivijaamad suurendavad tootmist: Auvere, Eesti ja Balti; suurendatakse gaasi- ja biomassijaamade toodangut; kasutatakse lisatud akudesse salvestatud elektrit; käivitatakse Eleringi Kiisa avariireservelektrijaam (250 MW); kui elektrit on endiselt puudu, tekib puudujääk. Kui midagi lisada:
lisandunud tuule-, päikese- või tuumaenergia katab puudujäägi; ülejääk vähendab kõigepealt põlevkivitootmist; seejärel vähendab importi; seejärel suurendatakse eksporti, kuni ühenduste võimsus seda võimaldab; kui ülejääk jääb alles, tuleb tootmist piirata. Kui ekspordiühendus katkeb ja Eestis pole seda elektrit vaja, vähendavad jaamad tootmist - esimesena põlevkivijaamad.
Kaart „Naabrid ei aita“ muudab naabrite abi:
Soome ei saa rohkem saata: samm 4 jääb ära, Soomest tuleb igal tunnil sama palju kui tegelikult;Transiiti ei saa katkestada: sammus 5 väheneb ainult Eesti enda eksport, Soomest Lätti ja Lätist Soome liikuv elekter liigub edasi. Katkestatud ühenduse transiit (samm 2) peatub ikka;Läti ei saa rohkem saata: kehtib alati.See on lihtsustatud järjekord, mitte elektrituru tegelik pakkumistel põhinev arvutus. Tegelikkuses toimuvad sammud samaaegselt. Kui Estlink 2 oli 2025. aastal rikkis, kattis suurema osa kaotatud impordist ekspordi vähenemine Lätti ja põlevkivi umbes veerandi.
Puudujäägiga tund ei tähenda üleriigilist elektrikatkestust, vaid seda, et mudeli järgi tuleks sel tunnil osa tarbimisest piirata.
Mudeli versioon 12.
Allikad ja võimsused Jaamade võimsused on Eleringi jaamade nimekirjast, tuule ja päikese paigaldatud võimsus ENTSO-E-st seisuga 1. jaanuar 2026.
Allikas MW Auvere 274 Eesti elektrijaam 700 Balti elektrijaam 185 Põlevkivigaas ja muu 120 Biomass ja jäätmed 167 Kiisa avariireserv 250 Tuul 694 Päike 1 231 Estlink 1 350 Estlink 2 650 Läti liinid, sisse / välja 1 250 / 900
„Põlevkivigaas ja muu“ on peamiselt VKG Põhja soojuselektrijaam, mis põletab põlevkiviõli tootmisel tekkivat gaasi. Väiksemad jaamad on koondatud kütuse järgi ja neid ei saa eraldi välja lülitada. Gaasi- ja biomassijaamad on enamasti koostootmisjaamad, mille toodang sõltub soojusvajadusest. Mudel lubab neil igal ajal, ka suvel, täisvõimsusele tõusta, seega võib tegelik puudujääk olla suurem, kui mudel näitab. Kiisa on Eleringi avariireserv, mis elektriturul ei osale ja käivitatakse ainult rikete või puudujäägi korral. Mudelis on see viimane samm enne puudujääki ja seda ei saa välja lülitada. Andmed Mis Kust Tarbimine Elering Tootmine ja piiriülesed vood ENTSO-E Börsihind Elering Meretuul ERA5 tuuleandmed Saaremaast läänes Heitetegurid ELi heitkogustega kauplemise register, 2025 CO₂ hind EEX-i enampakkumised, jaanuar-oktoober 2026
15-minutilised andmed teisendatakse tunnikeskmisteks. Kuni kolmetunnised lüngad täidetakse lineaarselt. Puuduva tarbimise korral kasutatakse ENTSO-E andmeid, puuduva põlevkivijaamade jaotuse korral lähimat täielikku tundi. Päikesetoodang loetakse nulliks tundidel, mil päike on kogu Eestis horisondi all. ENTSO-E ja Eleringi tarbimine erinevad mõne protsendi võrra, 2026. aasta suvel kuni 10%, tõenäoliselt katusepäikese ja akude erineva arvestuse tõttu. Valitud tunni kokkuvõttes on vahe real „Tarbimine miinus tootmine“. Jaamade toodang skaleeritakse nii, et kokku tuleks ENTSO-E põlevkivi koondnäitaja. Jaamades põletatakse ka biomassi: Enefiti andmetel toodeti sellest 2025. aastal 308 GWh elektrit. Ei ole teada, kuidas ENTSO-E andmed põlevkivi ja biomassi vahel jagunevad, seega võib osa sellest jaama väljalülitamisel bilanssi alles jääda. Tuul, päike ja olemasolevad akud annavad igal tunnil ainult seda, mida nad tegelikult tootsid. Ajalooline aasta Mudel mängib läbi ühe möödunud aasta tegelikud tunnid. See ei ole prognoos ega tõenäosuslik varustuskindluse hinnang. Möödunud aasta rikkeid ja hooldusi järgmisse aastasse üle ei kanta. Kui jaam või ühendus oli mõnel tunnil juba rivist väljas, ei muuda selle väljalülitamine selle tunni tulemust; „GWh kaob“ arvestab ainult tunde, mil see päriselt töötas. Periood koosneb tervetest päevadest ja lõpeb kaheksa päeva enne tänast, sest ENTSO-E parandab värskeid andmeid veel nädala jooksul. See uueneb kord ööpäevas umbes keskööl. Vaated Ruudustikus on iga veerg üks päev ja iga rida üks tund. Kastid näitavad aasta näitajaid; stsenaariumi muutus tegeliku aastaga võrreldes on numbri kõrval väiksemas kirjas. Puudujäägiga tunnid on igas vaates punased.
Vaade Mida näitab Hind Ilma muudatusteta eelmise aasta börsihind, tumedam on kallim. Muudatustega iga tunni hinna suund. Tarbimine Tunni tarbimine, tumedam on suurem. Mõjutatud Tunnid, kus erinevus on vähemalt 50 MW. Varu Kui palju oleks sel tunnil veel võtta: jaamade vaba võimsus (sh Kiisa), eksport, mille saaks peatada, ja Soome kaablite vaba ruum. Kaardiga „Naabrid ei aita“ ei loeta Soome kaablite ruumi ega transiiti. Import Netoimport = import - transiit - Eesti enda eksport. Transiit siseneb Eestisse ja lahkub samal tunnil. Tuul ja päike Kui suure osa tarbimisest katsid tuul ja päike. Heide Eesti jaamade CO₂ heide või selle kulu. Jääkkoormus Tunnid järjestatuna selle järgi, mis jääb tarbimisest alles pärast tuult ja päikest.
Hind Pakkumist vähendavad väljalülitatud tootmine ja katkestatud ühenduse kaudu kaotatud import, sh transiit. Eestil ja Lätil on enamasti sama hind, seega arvestatakse ka elektrit, mis jääb Lätil saamata. Pakkumist suurendavad lisatud tootmine ja elekter, mis katkestatud ekspordiühenduse tõttu välja ei pääse. Kui samal tunnil on mõlemat, määrab suuna nende vahe. Lisatud gaasijaam hinda ei langeta: see töötab ainult siis, kui muust ei piisa, ja siis määrab hinna gaas. Akude tühjendamine suurendab pakkumist ja laadimine vähendab seda, välja arvatud laadimine muidu piiratavast lisatoodangust. Tund, kus elektrit ei jätku, loetakse kallimaks: nõudlust ei saa katta ja hind tõuseb turu ülempiirini. Alla 50 MW muutust ei näidata. Hinda eurodes ei näidata: möödunud aasta andmete põhjal ei saa seda usaldusväärselt arvutada. Varu „Väljalülitatu potentsiaal“ näitab, kui palju oleks väljalülitatu saanud aasta jooksul anda: jaamad nimivõimsusel, Estlinkid oma võimsusel, Läti liinid seda, mida Läti tegelikult saatis, ning tuul, päike ja akud seda, mida nad tegelikult tootsid. Kõrval on, kui palju sellest tegelikult kasutati. Tuul ja päike Arvestatakse mõõdetud tuule- ja päikesetoodangut, kui seda pole välja lülitatud, pluss lisatud võimsust. Biomassi ei arvestata, sest see sisaldab ka jäätmeid. „Osakaal tarbimisest“ arvestab igal tunnil ainult tarbimise piiresse jäävat toodangut. Sama arv on vaates „Jääkkoormus“. „Täielikult kaetud tunde“ on nende tundide osa, mil tuul ja päike tootsid vähemalt sama palju, kui tarbiti. „Ülejääk“ on tarbimisest suurem toodang, mis tuleb eksportida või piirata. Heide Allikas t CO₂/MWh Auvere 0,85 Eesti elektrijaam 1,82 Balti elektrijaam 1,44 Põlevkivijaamade lisatoodang 1,17 Põlevkivigaas ja muu 1,29 Kiisa 0,55 Lisatud gaasijaam 0,5 Biomass, jäätmed, tuul, päike, tuumaenergia 0
Põlevkivijaamade tegurid on ELi registri kontrollitud heide 2025. aastal jagatud sama aasta netotoodanguga. Auvere tegur on teistest väiksem. „Põlevkivijaamade lisatoodang“ on toodang üle selle, mida jaam samal tunnil eelmisel aastal tootis. Põlevkivigaasi tegur (VKG Põhja soojuselektrijaam) on ülempiir. Mudel loeb biomassi ja jäätmete heite nulliks. Arvestatakse ainult Eesti jaamu, ka eksporditud elektri tootmist. Imporditud elektri heidet ei arvestata. „g CO₂ toodetud kWh kohta“ on keskmine kogu Eesti toodangu kohta: kõigi Eesti jaamade heide jagatud nende kogutoodanguga, sealhulgas tuule, päikese ja biomassiga. „CO₂ kulu“ on tonnid korda EEX-i esmaste enampakkumiste keskmine hind (jaanuarist oktoobrini 2026, 78,22 €/t). Ühikud tagastatakse tegeliku heite eest järgmise aasta 30. septembriks, kuid neid võib osta igal ajal ja ette, seega ei ole see summa, mida tootja tegelikult maksis. Põlevkivi CO₂ kulu megavatt-tunni kohta on hinna alampiir: odavamalt müües kaotab jaam juba heite pealt. Auveres on see umbes 66, Balti jaamas 113 ja Eesti jaamas 142 €/MWh. Lisatud võimsus Lisatav Eeldus Meretuul ERA5 tuuleandmete tunniprofiil Saaremaast läänes, 15 MW turbiini võimsuskõver. Aastas annab see 45% nimivõimsusest, mis on Läänemere meretuuleparkide puhul realistlik. Maismaatuul, päike Olemasolevate parkide tunniprofiil ühe paigaldatud megavati kohta (ENTSO-E 14.1.A, iga aasta 1. jaanuari seisuga). Tuumajaam Igal tunnil 90% nimivõimsusest - aasta keskmine, mitte konkreetse reaktori tööplaan. Gaasijaam Töötab ainult siis, kui muust ei piisa, pärast põlevkivijaamu. 900 MW on Eleringi kiirkäivitusega võimsuse hanke ülempiir; hange on tehnoloogianeutraalne, kuid tõenäoliselt tulevad gaasijaamad. Akud Reserv, mitte kaupleja: annavad elektrit enne Kiisat, kaks tundi täisvõimsusel. Laetakse päeva odavaimatel tundidel ainult sel tunnil saadaolevast ülejäägist (piiratav lisatoodang, vähendatav eksport, Soome ühenduste vaba võimsus, põlevkivi, gaas ja biomass), mitte Kiisast. Laadimisel ja tühjendamisel kaob kokku 12%; laetus on aasta alguses ja lõpus sama. 400 MW vastab ligikaudu Eleringi hinnangule 2035. aastaks, 200 MW on ligikaudu Hertz 1 ja 2. Andmekeskus Lisatarbimine, igal tunnil sama suur, kaetakse ülal toodud järjekorras. 500-1000 MW on 2026. aasta arutelus välja käidud vahemik.
Kaardil on algne suurus; lahtrisse saab kirjutada oma, kuni 5000 MW.
Lisatud võimsus on mudelis tasuta: ehitus- ja ülalpidamiskulu ei arvestata.
Mida mudel ei arvesta Rikkeid ja hooldusi: jaamad on igal tunnil töökorras; käivitusaegu, kütusepiiranguid ja UMM-teateid ei arvestata.Tundidevahelisi seoseid: iga tund arvutatakse eraldi, välja arvatud lisatud akude laetus. Tootmise muutmise kiirust ega minimaalset tööaega ei arvestata.Eesti-sisest võrku: Eesti on üks elektrisõlm; Estlinke käsitletakse nimivõimsusel.Naabrite olukorda: Läti ei saada rohkem, kui tegelikult saatis. Vaikimisi kasvab Soome import vaba võimsuse piires ja transiidi saab peatada; kaardiga „Naabrid ei aita“ need ära jäävad. Kas naabritel oleks tegelikult elektrit anda, mudel ei tea.Võrgu stabiilsust: sagedus, inerts ja reservid toimivad sekunditega, mudel tundidega. Põlevkivijaamade eemaldamine võib stabiilsust mõjutada rohkem, kui energiabilanss näitab.Paindlikku tarbimist: tarbimine on fikseeritud.See tööriist kontrollib eelkõige, kas Eestis jätkuks elektrit . See ei ole elektrituru pakkumiste mudel ega võrgu stabiilsusmudel.
Mudeli versioonid Versioon 1 (8. okt 2026). Alates beetaversioonist nummerdatakse mudelimuudatused eraldi versioonidena. Iga versiooni kontrollitakse samade stsenaariumidega; tulemuste kontrollsumma näitab, kui mõni arv muutub. Enne seda läbis mudel 48 iteratsiooni (22. septembrist 8. oktoobrini 2026).
Versioon 2 (8. okt 2026). Kui mõne põlevkivijaama andmed puuduvad, ei kirjuta hinnang enam üle teiste jaamade mõõdetud toodangu ega ületa selle jaama võimsust.
Versioon 3 (11. okt 2026). Vooskeem näitab ka akude laadimist. Muud arvud ei muutu.
Versioon 4 (12. okt 2026). Hinnavaates ei langeta lisatud gaas enam hinda: see töötab ainult siis, kui muudest allikatest ei piisa, ning kujundab sellistel tundidel hinna. Kui kõik ühendused on katkestatud, kujuneb hind Eesti enda pakkumise põhjal ning gaasijaama töötunnid näitavad nüüd kõrgemat hinda, mitte muutumata hinda.
Versioon 5 (13. okt 2026). „Väljalülitatu potentsiaal“ ei arvesta tuult, päikest ja akusid enam reservina: nende potentsiaal on see, mis nad tegelikult tootsid. Muud arvud ei muutu.
Versioon 6 (14. okt 2026). Lisandusid vaated „Tuul ja päike“ ning „Heide“ koos CO₂ kuluga. Varasemad arvud ei muutu.
Versioon 7 (20. okt 2026). Hinnavaates loetakse tunnid, kus elektrit ei jätku, tõenäoliselt kallimaks. Varem jäid need arvestusest välja.
Versioon 8 (21. okt 2026). Vaates „Mõjutatud“ loetakse lisatud tootmist igas tunnis, kus see toodab, mitte ainult seal, kus see katab väljalülitatut.
Versioon 9 (22. okt 2026). Lisandus andmekeskus: lisatarbimine igal tunnil.
Versioon 10 (22. okt 2026). Lisatud meretuul annab aastas 45% nimivõimsusest (varem umbes 53%).
Versioon 11 (26. okt 2026). Vaates „Mõjutatud“ ei loeta lisatud tootmist, mis katab andmekeskuse tarbimist.
Versioon 12 (27. okt 2026). Lisandus kaart „Naabrid ei aita“: Soome ei saa rohkem saata ja transiiti ei saa katkestada.