27.10.2026

Kui palju võimsusi tuleks andmekeskuse jaoks juurde ehitada?

Delfi Ärileht küsis erakondadelt, kas Eesti peaks suuri andmekeskusi siia meelitama (link artiklile). Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse hinnangul on kindlamaid projekte umbes 300 MW, kõiki kavandatuid kokku umbes 1000 MW ulatuses. 1000 MW andmekeskus kasutaks aastas 8,7 TWh elektrit. Võrdluseks - Eesti kogu tarbimine oli viimase 12 kuu jooksul 8,1 TWh.

Reformierakond pakub põhimõtet, et suurtarbija loob oma tarbimise vastu samas mahus uut tootmist. Kui palju see oleks? Kaselektriturgonkatki.ee kalkulaatoris saab lisada nii uue andmekeskuse kui ka lisatootmise ning vaadata, mis juhtuks. Arvutused eeldavad, et andmekeskus ja uus tootmine oleksid tööle hakanud aasta tagasi ja põhinevad oktoobrist 2025 oktoobrini 2026 kogutud andmetel. Kuna kalkulaator liigub iga päev 24h edasi, siis võivad hilisemad tulemused alltoodutest natuke erineda.

Kui palju tuleb juurde ehitada

Siinkohal teeme eelduse, et 300 MW andmekeskuse katteks ei ehitata 300 MW tuuleparki, vaid arvutatakse kokku mitu GWh andmekeskus aastas kulutab ning püütakse leida sama palju GWh asemele.

Võrdluseks: praegu on Eestis tuuleparke 694 MW ja päikeseparke 1231 MW.

Maismaatuule puhul kasutab kalkulaator Eesti praeguste tuuleparkide eelmise aasta tunnipõhist toodangut. Kui tänased tuulepargid toodavad mingil tunnil poole oma võimsusest, toodab samal tunnil poole võimsusest ka lisatud park. Aasta keskmisena teeb see 21%.

Päikesega on sama loogika: aluseks on Eesti praeguste päikeseparkide tegelik toodang tund-tunnilt. Talvel ja öösel on see peaaegu null, mistõttu tuleb aasta keskmiseks vaid 11%.

Eestis meretuuleparke veel pole, seega pole ka mõõdetud toodangut. Kalkulaator kasutab Saaremaast läänes asuva ala tunnipõhist tuulekiirust ilmamudelist ja arvutab sellest tuuliku toodangu. Tulemus on skaleeritud nii, et aasta keskmine oleks 45%.

Tuule- ja päikeseprofiil on üle Eesti keskmistatud: kui ühes kohas tuul vaibub, võib teises veel puhuda. Üks suur park ühes kohas kõigub rohkem, seega puudujäägid oleksid tegelikkuses mõnevõrra suuremad.

Aasta kokku ei tähenda iga tundi

Andmekeskus tarbib igal tunnil sama palju, kuid tuul ja päike ei tooda igal tunnil. Kui tootmist on vähem, tuleb puudu jääv elekter Soome impordist, ekspordi arvelt või põlevkivijaamadest. Ajal, mil andmekeskus toodetut ära ei tarbi, vähendatakse importi ja põlevkivi osakaalu. Allpool vaatleme, kuidas vastavad erinevad lisatootmised 300 MW andmekeskuse vajadustele.

Eriti teravalt tuleb tootmise-tarbimise ebaühtlus välja päikeseenergiaga: suvepäevadel jääb elektrit palju üle, muul ajal on seda jälle puudu. 2700 MW päikesepaneelid toodavad 300 MW andmekeskuse vajadusest vähem 6 116 tunnil ehk enamiku aastast. Sel juhul tuleks muudest allikatest katta 1,6 TWh.

Igal pildil on veerg üks päev ja rida üks tund (00 üleval, 24 all). Punane - lisatootmine ei kata andmekeskuse vajadust ja puudu jääv tuleb mujalt. Roheline - lisatootmist on rohkem, kui andmekeskus vajab. Mida tumedam, seda rohkem megavatte. Hall - vahe alla 50 MW.

Aasta lõikes andmekeskuse vajaduse jagu energiat tootev maismaatuulepark katab puudujääke ühtlasemalt, kuid siingi jääb elektrit vähemaks üle poole tundidest. Muudest allikatest tuleb katta umbes 900 GWh.

Meretuule puhul on tootmine veelgi ühtlasem, kuid jätkuvalt on puudu umbes 750 GWh. Muul ajal väheneb import ja vajadus põlevkivi järele umbes sama palju.

90% kasutusteguriga tuumajaam toodab mudelis igal tunnil ühepalju ja 300 MW andmekeskuse katteks oleks vaja 330 MW tuumajaama (siinkohal mudel lihtsustab - tegelikkuses seisaks ka 330 MW tuumajaam 10% ajast).

1000 MW andmekeskuse korral korduksid sarnased stsenaariumid, kuid tipud muutuks kõrgemaks ja augud sügavamaks, muutes süsteemi balansseerimise reaalsuses keerulisemaks, sest mudel ei arvesta näiteks põlevkivijaamade käivitusaegadega (selle kohta avalikud andmed puuduvad). Tabelis toodud linkide põhjal saab igaüks need stsenaariumid ise läbi mängida.

Kui midagi juurde ei ehitata

300 MW andmekeskus kasutab aastas 2,6 TWh. Kui uut tootmist juurde ei tule, on sellele kaks allikat.

Import. Kalkulaator eeldab vaikimisi, et puuduv elekter tuleb naabritelt. 300 MW andmekeskusega kasvaks import Soomest 1,2 TWh aastas ning mudeli järgi väheneks 1,4 TWh võrra elektri liikumine Soomest läbi Eesti Lätti. See tähendaks, et Läti peaks selle elektri mujalt leidma. Kui Eesti lisatarbimine kaetakse suures osas Soomest tuleva elektri või senise transiidi arvelt, siis miks ehitada andmekeskus üldse Eestisse, mitte Soome?

Põlevkivi. Teine võimalus on toota puuduv elekter põlevkivist. Mudeli järgi oleks jaamades selleks piisavalt vaba võimsust, kuid tegelikkuses võivad tootmist piirata ka jaamade käivitamisajad ja muud tehnilised tingimused. Nende toodang kasvaks 1,3 TWh-lt 3,8 TWh-le ehk ligi kolm korda. Eesti jaamade CO₂ heide kasvaks 2,3 miljonilt tonnilt umbes 5,3 miljonile. Ainuüksi CO₂ kvoot maksab põlevkivielektri iga MWh kohta umbes 90 eurot, samas kui möödunud aasta keskmine elektrihind oli 81 €/MWh.

Kirjeldatud stsenaariumid on kaks äärmust - reaalne turg kohaneb hetkeolukorraga ning tasakaal leitakse kuskil vahepeal. Kus täpselt - seda on raske hinnata, kuid selge on see, et kui pakkumist juurde ei tule, tõusevad ka hinnad.

Hoopis eraldi küsimus on aga see, kas 300 MW andmekeskuse mõju elektrihindadele kaalub üles selle poolt loodud töökohad, Eestisse toodud maksud ja mainekasu.

Mida kalkulaator ei arvesta

• Paindlikku tarbimist. Parempoolsed pakuvad, et andmekeskus vähendaks tarbimist nappuse tundidel. Isamaa mainib arendajate väidet, et talvel kulub jahutusele vähem. Mudelis on andmekeskuse tarbimine igal tunnil sama.
• Naabreid. Kas naabritel oleks tegelikult elektrit anda, kalkulaator ei tea - see näitab mõlemat äärmust.
• Ehituskulu, võrgu- ja taastuvenergiatasusid, töökohti ega julgeolekut.

Arvud on seisuga 27.10.2026. Kalkulaator näitab alati viimast 12 kuud, seega võivad lingitud stsenaariumide arvud siin toodutest erineda.