31.10.2026

Kas Risti andmekeskus saab oma pargist elektri?

Sunly plaanib Läänemaale Risti lähedale 180 MW andmekeskust, hiljem võib see kasvada 400 MW-ni (Bebeez). "Kokkuvõttes on meil hübriidpark, mis suuresti suudab andmekeskuse energiatarbe ära katta," ütles Sunly energiakeskuste arendusjuht Kaarel Aus ERR-ile.

Allpool püüame arvutada, kui suure osa andmekeskuse tarbimisest kataksid planeeritavad uued tootmisüksused ja kui palju peaks tulema võrgust.

Mis Ristile tuleb

Tuule kohta on Sunly 2024. aastal rääkinud üheksast tuulikust, BeBeez'i uudises on kirjas 44 MW. Eriplaneering lubab piirkonda kuni 25 tuulikut.

Eesti päikese ja tuule näitajad on ENTSO-E andmetel 1. jaanuari 2026 seisuga. Akudest on arvestatud Eesti kaks suurimat akuparki, Hertz 1 ja Hertz 2 (ERR); akuparke lisandub jooksvalt.

180 MW andmekeskus kasutaks püsiva tarbimise korral aastas umbes 1,6 TWh ehk ligi viiendiku Eesti praegusest tarbimisest. See on umbes kaks kolmandikku sellest, mis Eesti tuule- ja päikesepargid möödunud aastal kokku tootsid.

Kui palju see katab

Arvutus käib tund-tunnilt läbi viimase 12 kuu (oktoober 2025 - oktoober 2026). Tuul ja päike toodavad samas rütmis nagu Eesti praegused pargid, aku laeb ülejäägist ja annab selle puudu jäävatel tundidel tagasi. Mis ikka puudu jääb, tuleb võrgust.

Planeeringus on lubatud kuni 25 tuulikut kõrgusega 270 m. Eesti suurima, Sopi-Tootsi tuulepargi 241 m kõrgused tuulikud on 6,8 MW; arvutuses on meelega võetud 10 MW tuuliku kohta, et näidata ülemist piiri.

Avaldatud plaanidega tuleb andmekeskusel võrgust võtta peaaegu igal tunnil. Isegi kui kogu eriplaneeringu ala täita suurte tuulikutega, tuleb üle poole elektrist ikkagi võrgust.

Akul pole siin suurt rolli. Park toodab harva rohkem, kui andmekeskus ise kasutab, seega pole akul millestki laadida. Aku võib laadida ka odava börsihinna ajal võrgust, kuid see ei suurenda oma pargist saadud elektri osakaalu, vaid muudab üksnes võrgust ostmise aega.

Võrguühendus peab mahutama kogu andmekeskuse 180 MW. Tuulevaikse talveöö ajal ei tule pargist midagi.

Kui palju oleks vaja

Et park kataks suurema osa vajadusest, peaks nii tuul kui ka päike eraldi tootma aastas sama palju, kui andmekeskus kasutab. Selleks kuluks umbes 855 MW tuult ja 1620 MW päikest ehk rohkem, kui Eestis praegu kokku on.

Sellise pargi ja 1000 MW / 2000 MWh akuga tuleks võrgust veel 6% elektrist. Ilma akuta oleks see 17%. Aku vahe on siin suurem, sest selline park toodab sageli üle.

Võrku läheks ikkagi vaja 938 tunnil. Pikim võrgu kasutamise periood oli 148 tundi ehk ligi kuus päeva - akud aitavad üle öö, mitte üle tuulevaikse nädala.

Samas toodaks selline park aastas rohkem, kui andmekeskus ise kasutab. See ülejääk peaks minema võrku müüki või tuleks tootmist piirata.

Mida arvutus ei arvesta

• Ühe koha kliimat. Tuule- ja päikeseprofiil on üle Eesti keskmistatud. Üks park ühes kohas kõigub rohkem kui kogu Eesti keskmine.
• Pöörlevaid paneele. Risti paneelid pööravad päikese järgi (ERR).
• Uute tuulikute tootlust. Profiil põhineb tänastel tuuleparkidel, mille hulgas on ka vanemaid tuulikuid. Kas uued tuulikud toodaksid Ristil rohkem, seda arvutus ei tea.
• Teisi aastaid. Arvutus põhineb ühe aasta ilmal. Teisel aastal võivad tulemused erineda.
• Paindlikku tarbimist. Andmekeskus tarbib arvutuses igal tunnil sama palju.

Kokkuvõte

Seni avaldatud plaanide järgi tuleks suurem osa Risti andmekeskuse elektrist võrgust. Tuulepargi plaanid on veel arenduses ja andmekeskus ehitatakse järk-järgult, nii et lõplik pilt võib erineda.

Arvutused on tehtud kaselektriturgonkatki.ee kalkulaatori mitteavaliku osaga.

Lisa: arvutuskäik

1. Aluseks on 20.10.2025-19.10.2026 iga tunni tuule- ja päikesetoodang Eestis, jagatud paigaldatud võimsusega (ENTSO-E). Nii saab teada, mitu protsenti oma nimivõimsusest tootsid pargid igal tunnil.
2. Kui Eesti tuulepargid tootsid mingil tunnil poole oma võimsusest, toodab arvutuses samal tunnil poole oma võimsusest ka Risti tuulepark. Päikesega samamoodi. Aasta keskmisena teeb see tuulel 21% ja päikesel 11% võimsusest (kasutustegur). Andmekeskuse aastatarbimise (1577 GWh) jagu toodaks seega 855 MW tuult või 1620 MW päikest.
3. Andmekeskus tarbib igal tunnil 180 MW ja kasutab esmalt pargi toodangut.
4. Ülejääk laeb aku (Risti aku 600 MWh, suure pargi stsenaariumis 2000 MWh; laadimisel kaob 12%). Aku annab elektri tagasi tundidel, kui pargist jääb puudu.
5. Mis ikka puudu jääb, tuleb võrgust. Mis üle jääb ja akusse ei mahu, läheb võrku.

2 × aastatarbimine: tuul ja päike toodavad kumbki aastas sama palju, kui andmekeskus kasutab.

Akusse läinud ja sealt tulnud energia vahe on laadimiskadu ning aasta lõpuks akusse jäänud energia. Arvud on ümardatud.

Puudujääk on suurim talvel, kui päikest peaaegu pole. Aprillist septembrini kataks kõige suurem park andmekeskuse vajaduse täielikult.